Koostöö on läbivaks võtmesõnaks igas eluetapis, eriti oluline on seda õppida aga juba võimalikult noorena. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgiks lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Selle aluseks on aga õpetaja ning lapsevanemate hea läbisaamine ning ühiste eesmärkide seadmine. Usalduslike suhete tekkimisele ja püsimisele aitavad kaasa erinevad koostööd ja sallivust arendavad tegevused. Õppekava rakendamise peamiseks vahendiks koolieelses lasteasutuses on mäng (§ 4: 4) ning lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008) Põhikooli riiklikus õppekavas on samuti mainitud nii inimeste vahelist kui ka kooli ja kodu vahelist koostööd. I kooliastmes on õppe ja kasvatuse üks rõhuasetusest põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisel, sealhulgas pööratakse rõhku üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel. Eelmainitud eesmärkide saavutamiseks on vaja rakendada konkreetseid tegevusi nii õppetegevustes kui ka meelelahutuslikul eesmärgil. (Põhikooli riiklik õppekava, 2011) Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2011) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Ka gümnaasiumi astmes suunatakse endiselt rõhku koostööoskuste arendamisele. Noortel peab olema võimalus kasvada sallivas keskkonnas, kes teadlikult tegeletakse koostöö arendamise ning suhtlemisoskuste arendamisega. Noored on need, kes ühel päeval otsuseid vastu võtma hakkavad ja seepärast peaks nende parema koostööoskuste ja koostöövalmiduse pagasisse panustama juba täna. Sallivus on hea koostöö aluseks. Sallivus on midagi, mida peab samuti õppima. See pole kaasa sündinud või loomuomane kõigile. See on õpitav läbi erinevate tegevuste ja nende analüüsi. (Noortevaldkonna arengukava 2014-2020, 2013) “Haridussüsteem peab tagama inimestele ettevalmistuse toimetulekuks nii laiemalt ühiskonnas kui kitsamalt tööturul ning valmisoleku oma oskusi pidevalt uuendada vastavalt aja jooksul muutuvatele vajadustele.” Sellise ettevalmistuse puhul on tähtsal kohal erinevad suhtlemis- ja konfliktidega toimetulemise oskused. Seda aitavad omandada samuti koostöö ja sallivusega seotud tegevused. Parem koostöö on arendatav ja sellele peaks rohkem rõhku panema, et nii ühe kui teise osapoole üldine rahulolu oleks suurem. (Lukk, Sammul, Tamm, Leijen, Adov, Aksen, Themas, 2016) Sotsiaalsete oskuste õpetamine ei ole võimalik akadeemilist õpetamisviisi järgides, küll aga on võimalik seda õpetada kogemuslikult, kasutades aktiivõppe meetodeid. Hiina vanasõna ütleb: Ma kuulan ja ma unustan. Ma näen ja ma mäletan. Ma teen ja ma oskan. Sobivaks õppemeetodiks sotsiaalsete oskuste arendamisel on õpetaja jutustus, vestlus, diskussioon, ajurünnak, rollimäng, dramatiseeringud, kujutlusülesanne, otsustusmängud, juhtumi analüüs, eneseanalüüs, eakaaslaste õpetamine jne. Sotsiaalsed oskused: sotsiaalne mõistmine teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaaminening võime teiste seisukohti respekteerida suhted eakaaslastegaoskus luua ja hoida suhteid eakaaslastegakoostööoskusedoskus suhelda vastassugupoolega prosotsiaalne käitumineabistamine, jagamine. (Caldarella & Merrell, 1997) Koostöö hõlmab erinevaid eluvaldkondi. Koostöö on üldiselt tähtis igal pool, sest tulemus on alati parem kui üksi tehes. Teadmiste pagas ja kogemused on mitme inimese peale laiemad kui üksi tehes. (Judge, 2017)
Kasutatud allikad
Caldarella, P. & Merrell, K. W. (1997). Common dimensions of social skills of children and adolescents: A taxonomy of positive behaviors. The School Psychology Review. Sage Journals , (264-278).